Hariduse ajalugu
Viimati uuendatud Teisipäev, 29 November 2011 08:52
UNIKÜLA- HARIDUSELU LÄTE
Aasta 1768 aastal olid Õru valla kandis koolid Unikülas, Priipalus ja Kuigatsis. Seda kolm aastat pärast kihelkonna- ja vallakoolide asutamise määrust Liivimaal. Samal ajal töötasid ka koolid Sangastes ja Laatres. Tollel ammusel ajal kuuluski Õru, Uniküla, Raama, Assaku ja Tõlliste Sangaste kihelkonna Laatre valda.
1786. aastal asus Uniküla kool Ülesoo - Päidu talus. 1810. aastal on kool selles kandis puudunud. 1861. aastal avatakse kool Koolitares, mis on uus ehitis. Selle ehitas Uniküla mõisa omanik kuulsa väepealiku Barclay deTolly poeg Magnus Barclay de Tolly. Kooliõpetajaks oli sellel ajal Jakob Kuhlbars, kuulsa kirjaniku Friedrich Karl Johann Kuhlbarsi isa. Ta rajas kooli ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Oma õpilastele soovitas ta kodu-ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile raamatu köitmist. Paljud ta õpilased olidki suurte "uibuaedade" rajajad ümbruskonnas. See kaunis viljapuuaed hävis lõplikult 1939. aasta suurte külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks looduskaitse alla võetud mändi, mis olevat Jakob Kuhlbarsi istutatud. Hiljem, peale Jakob Kuhlbarsi surma, tegelevad koolitööga Jüri Kudeviita ja Joosep Kuhlbars, kirjaniku vend. Joosep Kuhlbars oli ka vallakirjutaja.
1865. aastal põleb koolimaja, mille süütajaks oli hullunud teenijatüdruk. Põleb kõik ühes vallasvara ja rikkaliku raamatukoguga. Uued ruumid saab kool mõisa abiruumides.
1922.aastal pärast mõisate võõrandamist avati Unikülas mõisa häärberis 4 klassiga kool, hiljem kujunes see 6-klassiliseks algkooliks. Õpetajatena töötasid sellel ajal Elli Kuldsepp, Emma Kruuse (Roosenberg), Jaak Uudevälja (endise nimega Arved Frants) ja Hans Alver.
1934 ja 1935 aastal on samuti koolijuhatajaks Jaak Uudevälja (varem Arved Frants).1939 aga on koolijuhataja Hans Allver, sest õpetaja J. Uudevälja saadeti "külmale maale". Olgu siinjuures lisatud, et see mõisa häärberi kahekordne juurdeehitis koos torniga, kus kool asus, oli ehitatud sama projekti järgi, mis valmis kolmkümmend aastat varem Tartus Tiigi tänaval maja nr. 11. 6. juulil 1941. aastal keskpäeval pärast Uniküla lahingut süütasid Läti hävituspataljoni võitlejad Uniküla mõisa. Selle tagajärjel hävis kogu mõisa hoonestik. Kool suleti.
ÕRU KOOL AASTAST 1921.
Õru koolimaja asus Saksamatsil Päivatares, mis oli mõnisada meetrit praegusest koolimajast eemal. Hiljem asus selles hoones kauplus. See hoone on säilinud tänaseni, kuigi on ka mitu korda põlengu ohvriks langenud. Õru Algkoolis oli 4 klassi ning ta kuulus Laatre valda. 1923. aastal on klassijuhataja olnud Jaan Kolk. 1926. aastal aga juba Jaan Kurvits. Juhataja ametit pidas aga J. Trump. 1929.aastal täitis koolijuhataja ja klassijuhataja ametit J. Luther. 1930. aastast on koolijuhatajaks olnud Jaan Hellikson, kes hiljem küüditati. Ta õpetas Õru koolis 1933. aasta lõpuni. 1934.aasta jaanuarist tuleb kooli õpetajaks ja juhatajaks Karl Ruut. Kõik neli klassi on õpetada ühel õpetajal
Peale Õru Algkooli lõpetamist siirdusid õpilased edasist haridusteed jätkama Uniküla kooli. Seal asus kuue-klassiline kool. 1941. aastast, pärast Uniküla kooli põlemist hakkasid ka Uniküla lapsed käima Õru koolis. Õru kool oli siis nelja klassiline. Laste arv suurenes ning klassiruume avati juurde. Hiljem, umbes aastal 1946, avati Õrn koolis seitse klassi ja seitsme klassiliseks jäi ta aastani 1952.
Sellel ajavahemikul töötas Õru koolis 9 õpetajat. Koolijuhatajaks oli Rihard Vill. Õpetajatest töötasid seitsme-klassilises Õru koolis Helju Kants, Amanda Kivi, Elmar Kivi, Jaan Hiob, Ulla Senka, Helga Grimm. Kool asus Õru seltsimajas, mis oli Eesti Vabariigi ajal ehitatud taluseltsi rahadega. Hoonete komplekt koosnes kolmest hoonest. Esimeses hoones, mis oli kahekordne, asusid klassiruumid ja õpetajate tuba. Teine hoone oli õpetajatele elamiseks ja selles olid ka hoiuruumid. Kolmandas hoones asus saal. Koolimajas töötas seltsimaja. Siin käis koos mängimas puhkpilliorkester, mille juhendajaks oli Karl Kurvits. Hiljem ühineb see orkester Tõlliste orkestriga. Selles saalis korraldati üritusi nii õpilastele kui ka kohalikule rahvale.
1952 aastast saab seitsme-klassilisest nelja-klassiline Õru algkool. Samal ajal avati Tsirguliinas keskkool ning viiendast klassist alates hakkasid õpilased õppima seal. Mõned Õru kooli õpetajad, näit. Jaan Hiob, asub õpetaja ametit pidama Tsirguliina kooli. 1952.aastast töötas Õru algkoolis juhatajana 1951 aastal kooli õpetajaks tulnud Ulla Otto. 1955. aastast avati selles hoones ka vene keelt kõnelevatele lastele algklassid. Varem asus neile klass sovhoosi keskuses Saksamatsil. Sellesse hoonesse, kus need klassid varem asusid, avati kauplus. Nii viidigi ka vene keelt kõnelevate õpilaste jaoks klassid ühte hoonesse Õrru.
Sellel ajal töötasid Õru koolis õpetajatena Kibartina Lankert, Lillo Rohtlan, Valentina Veski, Salme Villemson ja Ulla Otto. Hiljem hakkavad vene keelt kõnelevad lapsed õppima Tsirguliinas ja Valgas.
1971. aastast jäi Õru kooli ainult üks õpetaja, sest koolis õppis ainult 15 õpilast. Piirmääraks oli 16 õpilast. Kui oleks olnud üks õpilane rohkem oleks avatud kaks klassikomplekti. Selleks juhataja-õpetajaks oli Ulla Otto.
Koolimaja suleti aastal 1973. See oli aeg, mil üle Eesti suleti väikekoole. Kool jäi suletuks aastani 1991. See hoone jäeti tühjaks, sest ka kultuuritööd hakati korraldama Valga sovhoosi keskuses Saksamatsil, mis asus endisest kohast 2,5 kilomeetri kaugusel. Kool asus mõnele lapsele nüüd 18 kilomeetri kaugusel. Tsirguliina koolil oli internaat, milles kaugemalt tulnud õpilased veetsid terve nädala. Väikesed koolijütsid pidid kodunt eemal olema pika nädala ning kodus said olla ainult pühapäeva, sest kool oli ju 6-õppepäevane.